Magevees elutsevate karpide hetkeolukord 26-s Euroopa riigis

Karbid on looduslikud veekogude puhastajad. Enamik maailma karpide arvukusest on languses ja mõningaid liike ähvardab väljasuremine. Sellel põhjusel viisid teadlased 26-s Euroopa riigis, eesotsas prof. Juergen Geist-ga  Müncheni Tehnikaülikoolist, läbi esimese ülevaateuuringu magevees elutsevate karpide hetkeseisundist Euroopas. Tulemused võimaldavad anda soovitusi karpide kaitse tõhustamiseks.

Varasemalt oli vähe teada karpide elu-olust ja arvukusest Euroopas; põhjuseks riikides kasutatavad erinevad meetodid arvukuse hindamisel. Käesolev uuring hindas 16 Euroopa magevees elutseva karbi olukorda. Eraldi hinnati ka ebapärlikarbi sugukonda (Margaritiferidae) kuuluvate liikide levikut ja kaitsestaatust (Joonis 1).

Joonis 1. Ebapärlikarbi sugukonda (Margaritiferidae) kuuluvate liikide levik Euroopas. Heleroosa tähistab ajaloolisi piirkondi (enne 1992. a), tumeroosa tähistab praeguseid piirkondi (pärast 1992. a). Sinine tähistab M. auricularia, punane värv M. margaritifera ja lilla M. auricularia ja M. margaritifera levikut. Punktid tähistavad populatsioonide (pärast 1992. a) asukohti (Lopes-Lima et al. 2017).

Töö autorid rõhuvad karpide olulisusele veeökosüsteemis. Nad moodustavad umbes 90% veekogu põhja biomassist ja neil on oluline roll vee puhastamisel. Üks karp võib ööpäevas filtreerida kuni 40 liitrit vett. Nende tegevusest sõltuvad ka teised liigid ja nende väljasuremisel on tõsised tagajärjed.

Uuring leidis erinevuse Põhja- ja Lõuna-Euroopa liikide arvukuse ja populatsioonide eripära vahel. Põhja-Euroopas, näiteks Skandinaavias on vähem karpide liike, kuid populatsioonid on suuremad. Lõuna-Euroopas on aga liike rohkem, kuid mõned neist elutsevad vaid üksikutes veekogudes (Joonis 2). Põhjuseks võib olla see, et nad on spetsialiseerinud parasiteerima ühel kalaliigil ja sõltuvad selle kalaliigi elupaiga valikust.

Joonis 2. Magevees elutsevate karpide liikide arv Euroopas (Lopes-Lima et al. 2017).

Karpide elupaigaeelistuse hindamisel selgus, et need karbiliigid, kes on elupaiga suhtes vähem nõudlikumad, levivad palju tõhusamalt, sest nad suudavad ellu jääda erinevate omadustega veekogudes ja kohaneda kiirelt muutustega.

Peamiste karpe ohustavate teguritena toodi välja paisude ja tammide olemasolu, pärlite püüdmine, veekogu saastatus, peremeeskalade kadumine, invasiivsed võõrliigid, vee võtmine suurtes kogustes ja kliimamuutused.

Karpide pikaajalise kaitse tagamiseks soovitavad autorid koostada detailse teaduspõhise plaani selgelt määratud eesmärkidega. Kaitse tuleks esmalt suunata nendele populatsioonidele mis on juba vähenenud 90% ulatuses; veekogudele, kus on kõrge karpide liigiline koosseis ja tervetele karbipopulatsioonidele looduslikes elupaikades. Samuti tuleb tähelepanu pöörata peremeeskalade arvukusele, isegi siis kui need omavad madalat majanduslikku väärtust.

Kokkuvõte artiklist: Lopes-Lima, M et al. 2017. Conservation status of freshwater mussels in Europe: state of the art and future challenges. Biol Rev Camb Philos Soc. 92(1):572-607.

Kokkuvõtte kirjutas: Mihkel Pindus