Karbid on
looduslikud veekogude puhastajad. Enamik maailma karpide arvukusest on languses
ja mõningaid liike ähvardab väljasuremine. Sellel põhjusel viisid teadlased
26-s Euroopa riigis, eesotsas prof. Juergen Geist-ga Müncheni Tehnikaülikoolist, läbi esimese
ülevaateuuringu magevees elutsevate karpide hetkeseisundist Euroopas. Tulemused
võimaldavad anda soovitusi karpide kaitse tõhustamiseks.
Varasemalt oli vähe
teada karpide elu-olust ja arvukusest Euroopas; põhjuseks riikides kasutatavad
erinevad meetodid arvukuse hindamisel. Käesolev uuring hindas 16 Euroopa
magevees elutseva karbi olukorda. Eraldi hinnati ka ebapärlikarbi sugukonda (Margaritiferidae) kuuluvate liikide
levikut ja kaitsestaatust (Joonis 1).
Joonis 1. Ebapärlikarbi
sugukonda (Margaritiferidae)
kuuluvate liikide levik Euroopas. Heleroosa tähistab ajaloolisi piirkondi (enne
1992. a), tumeroosa tähistab praeguseid piirkondi (pärast 1992. a). Sinine tähistab
M. auricularia, punane värv M. margaritifera ja lilla M.
auricularia ja M. margaritifera levikut. Punktid tähistavad
populatsioonide (pärast 1992. a) asukohti (Lopes-Lima et al. 2017).
Töö autorid rõhuvad
karpide olulisusele veeökosüsteemis. Nad moodustavad umbes 90% veekogu põhja
biomassist ja neil on oluline roll vee puhastamisel. Üks karp võib ööpäevas
filtreerida kuni 40 liitrit vett. Nende tegevusest sõltuvad ka teised liigid ja
nende väljasuremisel on tõsised tagajärjed.
Uuring leidis
erinevuse Põhja- ja Lõuna-Euroopa liikide arvukuse ja populatsioonide eripära vahel.
Põhja-Euroopas, näiteks Skandinaavias on vähem karpide liike, kuid
populatsioonid on suuremad. Lõuna-Euroopas on aga liike rohkem, kuid mõned
neist elutsevad vaid üksikutes veekogudes (Joonis 2). Põhjuseks võib olla see,
et nad on spetsialiseerinud parasiteerima ühel kalaliigil ja sõltuvad selle
kalaliigi elupaiga valikust.
Joonis 2. Magevees
elutsevate karpide liikide arv Euroopas (Lopes-Lima et al. 2017).
Karpide elupaigaeelistuse
hindamisel selgus, et need karbiliigid, kes on elupaiga suhtes vähem nõudlikumad,
levivad palju tõhusamalt, sest nad suudavad ellu jääda erinevate omadustega
veekogudes ja kohaneda kiirelt muutustega.
Peamiste karpe
ohustavate teguritena toodi välja paisude ja tammide olemasolu, pärlite püüdmine,
veekogu saastatus, peremeeskalade kadumine, invasiivsed võõrliigid, vee võtmine
suurtes kogustes ja kliimamuutused.
Karpide pikaajalise
kaitse tagamiseks soovitavad autorid koostada detailse teaduspõhise plaani
selgelt määratud eesmärkidega. Kaitse tuleks esmalt suunata nendele
populatsioonidele mis on juba vähenenud 90% ulatuses; veekogudele, kus on kõrge
karpide liigiline koosseis ja tervetele karbipopulatsioonidele looduslikes
elupaikades. Samuti tuleb tähelepanu pöörata peremeeskalade arvukusele, isegi
siis kui need omavad madalat majanduslikku väärtust.
Kokkuvõte artiklist: Lopes-Lima, M et al.
2017. Conservation status of freshwater mussels in Europe: state of the art and
future challenges. Biol Rev Camb Philos Soc.
92(1):572-607.
Kokkuvõtte kirjutas: Mihkel Pindus
No comments:
Post a Comment