Veekogu seisundi hindamine vee füüsikalis-keemilisete näitajate abil

Meie vabatahtlike grupi eesmärgiks on parandada veekeskkonnaseisundit, et ebapärlikarbid saaksid seal edukalt paljuneda ning kasvada. Kuid mille alusel hinnata veekogu seisundit ja teha otsuseid selle parandamiseks?

Pilt 1. Analüsaatorid vee füüsikalis-keemiliste parameetrite mõõtmiseks

Veekogu seisundit on võimalik hinnata erinevate füüsikalis-keemiliste näitajate abil. Ka meie talgute käigus juuli alguses on plaanis teha erinevaid mõõtmisi. Levinud näitajad, mida veeproovidest mõõdetakse on lahustunud hapniku sisaldus, pH, elektrijuhtivus, temperatuur, hägusus, vooluhulk mh. voolukiirus, taimetoitainete (lämmastik, fosfor) sisaldused erinevate ühenditena (nt nitraadid, fosfaadid). Veekogu seisundi hindamisel jälgitakse nende parameetrite väärtuseid ning omavahelisi seoseid.

Sobivaim vee pH on neutraalse lähedane ehk vahemikus 6-9, sellises pH vahemikus suudavad elada enamus vee organisme. pH tase sõltub kivimitest ja pinnasest, milles vesi liigub kuid erinevad saasteained võivad samuti pH taset mõjutada.

Enamasti soojemal perioodil, kui vee vooluhulk on väiksem ja vee temperatuur kõrgem, on ka vees lahustunud hapniku hulk väiksem. Seda soosib rahulik ühtlane vool jõesängis. Seetõttu on kasulik luua sängi voolutakistusi, mis aitavad hapnikul paremini veekeskkonda jõuda ning lahustunud hapniku taset tõsta. Samuti aitavad taolised looked liigseid setteid kinni püüda. Vähenenud lahustunud hapniku hulk võib olla põhjustatud ka põllumajanduslikust hajureostusest, sest vette kandunud väetised soodustavad veetaimede kasvu, mis pilves ilmadega tarbivad hapniku kuid fotosünteesi ei toimu. Liiga madal lahustunud hapniku tase pärsib kalade ja muude vees elavate organismide elu ja paljunemist.

Ebapärlikarbi levikul on väga oluline osa lõheliste olemasolul ning Vabariigi Valitsuse määruse nr 58 kohaselt on kehtestatud lõheliste elupaikadeks olevatele veekogudele kvaliteedinõuded. Veetemperatuur võib maksimaalselt olla 21,5  °C, kuid kalade paljunemisperioodil ei tohiks ületada 10 °C. Lahustunud hapniku sisaldus vees peaks olema ≥9 mg/l O₂, pH tase jääma vahemikku 6-9, üldfosfori sisaldus jõgedes olema ≤ 0,08 mg/l P ja üldlämmastiku sisaldus ≤ 3 mg/l N₂. Vastavalt nendele parameetrite väärtustele saab hinnata vee seisundit lõheliste jaoks. Meiegi kontrollime talgute käigus erinevaid näitajaid, mille põhjal saame veekogu seisundit hinnata. Meie edasistest tegemistest ja talgute tulemustest saab lugeda juba järgmistest postitustest. 

Autor: Keit Kill